Jakobsoni kõnevõistluse võitjat inspireeris igapäevaelu
Artikli kirjutanud:
Jaan Lukas
Traditsioonilise Jakobsoni kõnevõistluse võit läks tänavu esmakordselt Carl Robert Jakobsoni nimelisse Torma Põhikooli. Parimaks oraatoriks tunnistati selle õppeasutuse lõpuklassi õpilane Malle-Mari Läänesaar, kes rääkis oma kõnes eestlaseks jäämisest, valutas südant rahvuskultuuri püsimajäämise üle tänases Eesti ühiskonnas. Vaiatus elav neiu rääkis oma kõne loomisest ja esitamisest ka Torma valla ajalehele.
Andsite oma kõnes jõuliselt märku ohtudest, mis kaasnevad eestlaste pideva välismaale tööle ja elama asumisega, aga valutasite ka südant rahvakommete algse sisu kadumakippumise pärast. Näiteks käiakse mardi- või kadrisandiks pahatihti üksnes raha saamise eesmärgil. Kuivõrd andsid mõtteid kõne koostamiseks tähelepanekud igapäevaelust?
Need on lihtsalt teemad, millega ma ise olen kokku puutunud ja mis on mulle ning kindlasti ka paljudele teistele eestlastele südamelähedased. Kõik näited olidki minu elust.
Millises vahekorras olid kõne valimisel inspiratsioonipuhang ja põhjalik ning järjepidev mõttetöö?
Minul mängisid suuremat rolli inspiratsioonipuhangud, pidev mõttetöö jäi tagaplaanile ja sellega tegeles pigem õpetaja Tiina Raudsepp, kes aitas mu kõne kokku panna ja muutis selle kuulatavaks.
Kuidas valmistusite kõne esitamiseks, millele panite kõige rohkem rõhku? Kui palju kõnet enne esinemist harjutasite?
Esinemiseks harjutasin palju, lugesin kõnet ette endale, sõpradele ja õpetajale. Üritasin kõnet nii palju lugeda, et enamik sellest peas oleks.
Kas esinedes jälgisite ka žüriid, pealtvaatajaid? Milline tundus olevat tagasiside?
Proovisin publikuga silmsidet luua võimalikult palju. Žürii ja publiku poole vaadates tundus, et nad huvituvad mu jutust ja neil ei ole igav. Kõik see andis palju enesekindlust juurde.
Jakobsoni isamaakõnede voorus kandsite ette katkendi nõiaprotsessidest. Miks just selline valik?
Enne esinemist tundus mulle, et ma ei suudaks teisi kõnesid nii ilmekalt lugeda. Kõne nõiaprotsessidest meeldis mulle kõige rohkem ja valitud katkend sobis kokku minu enda kõnega.
Millist nõu andis võistluseks õpetaja Tiina Raudsepp?
Ta andis mulle väga palju nõu kõne koostamise ja esitamise koha pealt. Minu arust tegi tema suurema töö kui ma ise.
Traditsiooni kohaselt olete järgmisel aastal Jakobsoni kõnevõistluse žüriis. Mida soovite tulevastele osalejatele ja kuidas saaks võistlust veelgi sisukamaks ja huvitavamaks muuta?
Järgimise aasta osalejatele soovin ma eelkõige järjepidevust kõne harjutamisel. Mida rohkem harjutatakse, seda paremini välja tuleb. Kindlasti ka palju enesekindlust ja edu. Võistlus oleks kindlasti huvitavam, kui osalejaid ja kuulajaid oleks rohkem.
Tänavune parim kõnepidaja Malle-Mari Läänesaar sai auhinnaks 32 eurot ning nahkköites Carl Robert Jakobsoni Kolm Isamaakõnet. Torma valla noortest esines kõnevõistlusel ka Kalvi Luhamäe Sadala põhikoolist, kellele oli inspiratsiooniallikaks ka kooliõpetajast vanaema Mariann Luhamäe, kes praegu elab oma sünnipaigas Setumaal.
Kõnekonkursi žuriis olid Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist ja Eesti Harrastusteatrite Liidu juhatuse liige Tiina Tegelmann, Oskar Lutsu Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumi projektijuht Janek Varblas, Torma vallavanem Riina Kull ja möödunudaastase kõnevõistluse võitja, toonane Jõgeva Gümnaasiumi abiturient ja tänane Tartu Ülikooli üliõpilane Tanel Sakrits.
Torma põhikooli direktori Toomas Aavasalu eestvedamisel külastasid kõnevõistlusel osalejad, juhendajad ja publik Jakobsoni muuseumituba ja asetasid lilled Carl Robert Jakobsoni ausamba juurde koolimaja ees. Mälestushetkega meenutati ühiskonnategelast Ants Paju, kes oli aastaid Jakobsoni kõnevõistluse žürii esimees.
Torma Valla Teataja nr 2(146) 17. aprill 2012