Mati Keppi tuntakse koduvallas aruka mõtleja ja järjepideva tegutsejana
Uude paika elama ja tööle asumisel võivad olla erinevad motiivid ja tagajärjed. Ühed saabuvad õnne otsima, kuid lahkuvad üsna kiiresti, kui selle kättesaamine liiga vaevarikkaks osutub. Teised tulevad aga kavatsustega rajada püsiv kodu endale ning luua oma tarkuse ja oskustega püsiväärtusi kodupiirkonnale.
Üks sedalaadi mehi on ka Mati Kepp, kes peaaegu juba veerand Mati Keppi tuntakse koduvallas aruka mõtleja ja järjepideva tegutsejana sajandit Torma ja selle ümbruse eduloole jõudsalt kaasa aidanud. Palamuse vallas Kaarepere lähedal sündinud ja kasvanud, Jõgeval keskkooli lõpetanud ja EPAs agronoomiks õppinud Mati Kepp sidus end Torma kandiga 1984.aastal.
“Rajooni põllumajandusjuhid tegid mulle siis ettepaneku kandideerida Vaiatu ja Rääbise ja selle ümbruse külades paikneva Kungla kolhoosi esimeheks. Kaalusin päris põhjalikult, üheks põhjuseks oli seegi, et enne juhtis Kungla majandit võimekas ja populaarne majandijuht Andres Sildnik ning ma mõtlesin, kas suudan tema tööd väärikalt jätkata. Erinevaid tegureid arvestades otsustasin lõpuks nõusse jääda. Valimine ei kujunenud aga formaalseks protseduuriks, kus kogu kolhoosipere ühe mehe toetuseks käe tõstab. Esimeheks kandideeris ka endine Jõgeva rajooni parteijuht Vello Vilimaa. Majanditöötajad otsustasid siiski kolhoosi juhtimise mulle usaldada.”
Algul noor majandijuht oma uue töö- ja kodupaiga inimesi peaaegu ei tundnudki ja tal polnud siin ei sõpru ega vaenlasi. “Sellest oli omajagu kasugi, sest sain kõikidesse suhtumisel olla võimalikult erapooletu ja mitmete probleemide üle rahulikult järele mõelda ja paremini mõndagi uut ideed ellu viia,” arvab ta ise.
Kolme aasta vältel, mil Mati Kepp Kungla kolhoosi juhtis, valmisid kuivatid ja töökojad, Rääbisel kaasajastati kaks sigalat. Ehitati ühepereelamuid ning mitmed põllumajandusspetsialistid said oma kodu rajada talukohtadesse, mida majand linna kolinud inimestelt ära ostis. “Mõistagi tuli nii põllumajanduse kui ka kohaliku sotsiaalelu arendamiseks ennastki piisavalt pingutada. Töö Kungla majandis oli parajaks karastuseks ning andis kogemusi ka uuteks väljakutseteks,” arvas kunagine esimees ise. Kakskümmend aastat tagasi valiti Mati Kepp Jõgeva Rajooni Agraartööstuskoondise esimeheks ja ühtlasi rajooni täitevkomitee esimehe esimeseks asetäitjaks. Eesti taasiseseisvudes sai temast abimaavanem. “Kas nendes prestiižikates ametites saite ka Kungla ja naabermajandite käekäigule kasu tuua ja head teha,” küsin meie maaelu lähiminevikku meenutuseks.
“Mõistagi polnud ma selle piirkonna käekäigu suhtes ükskõikne, kuid ameti tõttu pidin olema piisavalt neutraalne ja kõikide paikade vajaduste ja eripäraga arvestama. Eks sagedamini tuli abi ja nõu anda ka sinna, kust agaramalt oma muredest teada anti. Mäletan, et selles suhtes oli piisavalt aktiivne Põltsamaa piirkond. Kodukandi majandite rahvas jäi aga seevastu võrdlemisi tagasihoidlikuks. Oma probleemidest julgem ja järjekindlam märkuandmine oleks ehk nende lahendamiseks mulle ka soodsama pinnase loonud,” arutles Mati Kepp.
Üheksakümnendate aastate alguses hakkas Mati Kepp taas Vaiatus põllumeheks ja õppis varakapitalismi oludes tundma nii suur- kui ka väiketootmist. Ta oli osaühingu Vaiatu Agri rajaja ja juhatuse esimees. Kodumajapidamises püüdis aga end teostada talunikuna. “Palju tarkust nii teoreetilises kui ka praktilises mõttes sain Saksamaal talupidamist tundma õppides. Ühtlasi veendusin selles, et väiketalul on väga raske konkurentsis püsida ning et investeeringud tasuvad vaid ära teatud tootmistaseme korral. Näiteks kui haritavat maad on alla 100 hektari, on kombaini ostmine ebamajanduslik,” ütles mees, kelle mõtteviisis ikka esiplaanil realistlik toon olnud. 1996. aastal kujunes arvamus, et Torma vajab vallavanemaks ettevõtlikku ja arukat inimest. Sobivaks omavalitsusjuhi ametisse peeti Mati Keppi, kelle volikogu valiski vallavanemaks. “Vallajuhiks valimistel tunti huvi, missugust probleemi pean Torma vallas kõige kiiremat lahedust vajavaks. Ma ei nimetanud ühte konkreetset valuküsimust, sest leidsin, et omavalitsus peab võrdse tähelepanuga suhtuma kõikidesse valdkondadesse ja vastavalt võimalustele nende arendamisega tegelema”.
Mati Kepp on koos oma meeskonnaga suutnud väärikaid ja püsivaid jälgi jätta koduvalla erinevatesse elualadesse. Ta on veendunud selles, et ilma korraliku koolita hakkab elu maapiirkonnas hääbuma, sest inimesed lähevad paremaid elamisvõimalusi otsima. Nii saigi kaasaegsemaks muudetud Carl Robert Jakobsoni nimelist Torma Põhikooli ja Sadala Põhikooli.
Piisavalt palju peamurdmist, selgitamist ja veenmist nõudis Torma prügila ehitamine.
“Selle ehitamise vajalikkuses ja ökonoomsuses kahtles ka omaaegne keskkonnaminister Heiki Kranich. Me ei jätnud aga eestlaslikku jonni ja nii valmis prügila, mida lähtudes ajastust on hakatud europrügilaks kutsuma. Võimalikuks võib osutuda tõsiasi, et kuna Aardlapalus asuv Tartu prügila ei vasta aja nõuetele, hakatakse lähitulevikus Tormasse kogu Lõuna-Eestist prügi vedama,” tunneb Mati Kepp rõõmu, et tema ja ta mõttekaaslaste algatatud ettevõtmine pole tühja jooksnud.
“Mati Kepp on tõsist tööd teinud ka Torma kultuurielu edendamiseks. Kui Torma Põllumajandusosaühingu juhataja Ahto Vili algatas mõtte puhkpilliorkestrite festivali TOPOFi korraldamiseks, asus Mati Kepp vallavanemana seda usinasti toetama. Tema omavalitsusaastatel elavnes ka seltsielu. Vallajuhina alustas Kepp tööd sellekski, et ajaloolisel Via Hanseatica maanteel asuv Saare-Torma teelõik saaks asfaltkatte,” rääkis ettevõtja Jüri Kraft, kes on hästi kursis ka Torma valla ettevõtmistega ja nendele ka ise kaasa aidanud.
Kodukandi rahva usaldus Mati Kepi vastu püsis ja süvenes ning ta valiti Torma vallavanemaks 1999. ja 2002. aastal. 2003. aastal oli populaarsus ja usaldus kasvanud sedavõrd suureks, et Torma omavalitsuspoliitikust sai kogu rahva esindaja – Riigikogu liige.
“Kui töötasin Sadala kooli direktorina, õppisin Matit tundma kui vallavanemat, kellele läksid korda kõik teemad, mis kodukandi vaatevinklist olulised. Parlamendisaadikuna ei pööranud ta Torma vallale selga, vaid aitas paljuski kaasa meie omavalitsuse arengule. Tõsist ja pingelist tööd tehes oskab Mati Kepp ise rahulikuks ja tasakaalukaks jääda ja see mõjub positiivselt ka kaasinimestele,” lausus tänane Torma vallavanem Riina Kull.
Tänavu kevadel võttis Kepp vastu uue väljakutse ja pärast kohaliku volikogu usalduse võitmist asus tööle Mustvee linnepeana. “Mida arvate, kas Torma vald ja Mustvee linn võiksid ühtse omavalitsuse moodustada,” sai veidi intrigeerivalt küsitud.
“Võib-olla kunagi saab see teokski, kuid vaid siis, kui mõlema piirkonna elanikud seda soovivad. Mõned aastad tagasi propageeritud omavalitsuste käsu või meelituse korras liitmisest tuleks aga kindlasti hoiduda,” vastas nii riigikui ka omavalitsuspoliitikas silma paistnud tormalane.
Koduvallas on Mati Kepp praegu ka volikogu liige ja lööb kaasa Torma Põllumeeste Seltsi ja Vaiatu Küla Seltsi tegevuses. Vaiatus on ka tema kaunis kodu, kus saab koos pereliikmetega olla, pingetest puhata, kuid samuti oma energiat füüsiliseks tegevuseks kulutada. 11. septembril sai tänase Torma valla tuntuim kodanik Mati Kepp kuuekümne aastaseks. Ise viibis ta oma juubelipäeval aga Soomes, kus päästeteenistuse alasel foorumil Jõgevamaad esindas.
JAAN LUKAS
Torma valla teataja nr 8 (107) 18.september 2007