VAIATU ARENG LÄBI AASTASADADE
Umbes 1000 aastat tagasi – esimesed leiud nooremast rauaajast, mis viitavad paiksele asustusele
Märtsi algus 1210.a. – Vene väed teevad rüüsteretke Vaigasse.
Jaanuar 1212.a. – ristisõdijad peatuvad kolm päeva SOMELINDE linnuse juures ja rüüstavad hirmsasti ümbruskonda. Linnuse tõenäoline koht oli Vaiatus Salgu väljal
Augusti lõpp 1224.a. – pärast Tartu rahu hakkab siinset ala valitsema piiskop HERMAN
1319.a. – oli olemas kivikirik Tormas, püha hiis ja ohvripärn Sätsuveres
18.juuli 1402.a. – Põltsamaa lossihärra annab LAURENTIUS CRYSBY –le rendile Somele jaWagkitu külad. Mõisa veel ei ole
14-15.saj.vahetus – Laiuse lossi ehitamine
1408.a. – TYLE BRINKE saab rendile Rääbise mõisa
1412.a. – Vaiatus on rentnikud vennad HANS ja ANDREAS WOLFF –id. Somel saab mõisaks
5.veebruar 1419.a. – Vaiatu rentnik on ODERD REVAL. Määratakse mõisa suurus (12,5 adramaad) ja piirid. Koimula (COYNEMULA) küla esmamainimine
17.dets.1480.a. – Võidivere ( VEYTFER ) küla panditakse WOLBERTH WESSELERile. Küla esmamainimine
1502.a. – venelaste rüüsteretk Vaigamaale
1523.a. – usupuhastuse ( reformatsiooni ) algus siinmail
1525.a. – pildirüüsted Tartus
1533.a. – arvatav esimeste mustlaste tulek Eestisse läbi Rootsi ja Soome
1558.a. – Vene väed khaan ŠIGALEI juhtimisel tungivad Eestimaale. Liivi sõja algus. Kuum ja põuane suvi. Palju metsatulekahjusid
1584.a. – pärast Ivan IV surma satuvad siinsed alad Poola võimu alla
1599.a. – Rääbise mõisas on suur viljapuuaed. Toimub nn. ”Poola revisjon“
1600- 1601.a. – eriti hirmus ning ränk näljahäda Eesti- ja Liivimaal. ELMOTI (HELMETE; ANDRESE talu Koimulast) esmamainimine. Peremeheks tol ajal HELMETTE TONNO HANS. Vanim talu vallas
1601.a. – Vaiatu mõis ja külad kuuluvad Laiuse lossi järgi I folwarki I vaku alla. Nn. “Rootsi revisjon“
1625.a. – sattumine Rootsi võimu alla
1638.a. – pärast Liivi ja Vene – Rootsi sõda elab Vaiatus 3 peret ja 1 vabadik. Reastvere, Tuimõisa ja Kantküla
“metsunud, tühi ja lage“
1643.a. – Tormas valmib I puukirik “ Vaiatu mõisa omanik G. LOHDE
1671.a. – Tormas valmib II puukirik
1683.a. – Tõikvere mõisa esmamainimine Rääbise karjamõisana
1694.a. – koolihariduse algus siinmail
1695 – 1697.a. – ränk viljaikaldus ja nälg. Vaiatus sureb veerand külaelanikest, kes maetakse ühishauda
1699.a. – Tormas on pastoriks ANDREAS RODELIUS. Vaiatu mõisa valitseb amtmann JOHAN MATSON
1700.a. – Vaiatus on postijaam ja kõrts
1701.a. – Rääbisel valitseb OTTO DIEDRICH WRANGELL. Vaiatus rittmeister HEINRICH HASTFER
1701.a. – KARL XII väed talvituvad Laiuse lossi ümbruskonnas
1701-1702.a. – Põhjasõjaaegne nälg ja katk
1710- 1712.a. – Suur katk
1726.a. – Vaiatus on valitsemas oberleitnant JOHAN REICHER
1730.a. – tüli Vaiatu REICHERI ja Kõnnu HAGEMEISTERI vahel matusepaikade pärast kirikus
1739.a. – erakordselt külm talv, hukkub palju inimesi ja kariloomi
12.veeb. 1746- mai 1775.a. – Tormas on pastoriks JOHAN GEORG EISEN von SCHWARZENBERG
1746 – 1749.a. – suur loomataud
1751.a. – suur viljaikaldus
1764.a. – keisrinna KATARIINA II läbisõit Torma kihelkonnast, sellele eelneb “Katariina tee“ ehitamine Rääbisel
1765.a – Rääbisele tuleb uueks mõisahärraks freiherr OTTO WILHELM von FERSEN
11.aprill 1765.a. – Tormasse uue kivikiriku ehitamise lepingu sõlmimine Rääbise mõisas kiriku eestseisja FERSENI ja ehitusmeistri APPEL i vahel Someli mõis ( 5 adramaad suur ) maksab kiriku ehituseks 293 rbl. 59. kop. Kiriku ehitusel hukkub Vaiatu mees KUBBIA ADO JAKO, “ kes kirriku tö jures ennast öieti ei hoidnud, kukkus Torni pealt mahha ning piddi halleda viisi surrema”
8.veeb. 1766.a. – Vaiatu mõisa hakkab valitsema erbherr GERHARD LUDVIG von KRÜDENER
1766.a. – Rääbise ja Tõikvere peale üks kool 14 õpilasega, Vaiatu koolis on 16 last. Õpetaja palgaks 1 ½ rubla kuus ja mõisa poolt prii söök
1775.a. – Vaiatu mõisaomanik on GOTTHARD JOHANN von KNORRING
1773-1775.a. – Torma surnuaia asutamine. Mujale ei tohtinud surnuid matta
1769.a. – edumeelne pastor EISEN von SCHWARZENBERG hakkab ümbruskonnas lastele rõugeid panema
8.okt. 1775.a.-1814.a. – Tormas on pastoriks FRANZ GOTTHILFF FRIEDRICH ASWERUS
1785.a – SOMELIS on 20 talu 229 hingega (102M +127 N) “ MELLAJA “ karjamõis, vesiveski ja tellisetööstus. Mõisaomanik on von KYMMEL. Kool 8lapsega asub Võidiveres, väikeses saunas. Maja “vana ja kõlbmatu“. Palju lapsi õpetatakse
kodus. Koolmeistriks JAANI TOOMAS – “tubli mees“. NB ! koolis on kapp, kust lapsed võivad raamatuid võtta ja “ tarvitada “ Vaiatu koolis on 13 last- 5 poissi ja 8 tüdrukut
1786.a. – Tõikvere mõisas on kool. Puudub eraldi maja, on “Moistometsa“ karjamõis
1787.a. – mõis maksab kirikuõpetaja ASWERUSELE ametipalgaks 4 tündrit rukist ja 2 tündrit otra. Peale selle veel köstrile vakk “vilja“.
1795.a. – lahutati Rääbise ja Tõikvere mõisad
1803.a. – mõis peab ametis endise koolmeistri leske KOOLI MARI, kes oma kohustusi “truilt ja õiglaselt“ täidab. Ta on 57 aastat vana ja alates 1790.a. ametis. Palka saab “ 6 vakka rukkid, 5 vakka kaeru ja 4 külimittu soola “ aastas
1804.a. – asutatakse vallakohtud. Kohtumeesteks on talupojad, kes annavad ametivande. Eestimaal hakkab levima kartulikasvatus
1805.a. – läheb Vaiatu mõis GUSTAV ADOLF ROSENKAMPF ile, siis paruniproua SCHULTZ ile (sündinud LEZZA-na)
1806.a. – Vaiatu mõisale kuulub TIHEDA küla, kus elavad ainult venelased “pobollid” Taluperemeesteks“ JÜRRI HANS, JUHANI JAAN, JUHANI JÜRRI, MIHKEL HANS, HANSO JÜRRI, ADO HANS, LEWUSKI JÜRRI …” JNE
1810.a. – koolis ei ole õpetajat. Kooli MARI surnud, maja lagunenud
1812.a. – panditakse mõis K. A. von ENGEL-ile
1813.a. – Vaiatu koolis 12 last. Tõikvere – Rääbise kool hääbub pärast koolimeistri TIDO MIHKLI surma
1819.a. – pärisorjuse kaotamine Liivimaal
1822.a. – talupoegadele antakse esimesed perekonnanimed
1827.a. – Rääbisel ja Tõikveres valmivad uued koolimajad Tõikveres koolmeistriks JAAN MÄND. Koolmeistriks on “JANI PEETER”
1834.a. – Vaiatusse ehitatakse uus koolimaja
1836.a. -Vaiatu mõis kuulub leitnant von WELTZIEN ile Rääbise mõis on panditud hr. JÜRGENSON ile
12.jaan. 1819-1852.a. – Tormas on kirikuõpetaja JOHANN EDUARD ASSMUTH
1844 – 1845.a. – suur veeuputus, loomakatk ja näljahäda
1848.a. – koolerataud
13.märts 1853.a. – Torma pastoriks on 44 aastat CARL SELMAR kuni 1.nov. 1896.a. LANDESEN
1858- 1859.a. – I väljarändamine Venemaale. Lahkub mitu perekonda, mõned tulevad tagasi
1803-1893.a. – Torma kihelkonnas oli “ prohvet “ – JAAN JOOSUA kel olnud eriline “ võim ja anded “
1869.a. – talukohtade päriseksmüügi algus, esimene talu oli “ANSO-MARDI “ Koimulas
1874.a. – Vaiatus valmib uus koolimaja. Töötasu ehitajatele 173 rbl.
1877.a. – Vaiatu valla peremehed maksavad kokku 589 rbl pearaha ja 32 rbl 86 kop. kirikumaksu
1880-1890.a. – II väljarändamine Venemaale- Tobolskisse ja Peterburi kubermangu
1889. a. – TORMAS valmib uus kabelihoone
30. dets. 1892. a. – ühinevad Vaiatu, Rääbise ja Tõikvere vallad koos teiste väikevaldadega suureks Võtikvere vallaks
1904. a – mobilisatsioon Vene – Jaapani sõtta
1905. a. – rahvarahutused Vaiatus
03. veeb. 1905.a. – Rääbisel sünnib akadeemik PAUL ARISTE
1913. a. – Vaiatus on vallakool. Kooliõpetajaks NEUMANN
1914.a. – mobilisatsioon I Maailmasõtta
17.dets.1919.a. – Torma õpetajaks saab pärast lühemat aega töötanud MIHKEL LUIGAT ja ANDRES LAASI ALEKSANER KUUSIK, kes töötab kuni 1946. aastani
1919-1921.a. – Eesti Vabadussõda
1921-1922.a. – lahkuvad viimased mõisa omanikud: Rääbiselt von VALTER Vaiatust von GLASENAPP Tõikverest von LIPHARDT. Mõisamaad jagatakse asunikutaludeks
1918- 1941.a. – I Eesti iseseisvuse aeg, Vaiatus on ühistööna valminud spordiväljak. Masinaühistul on rehepeksumasin “ RANSOMES “, veetav aurukatel ja sindlimasin
10.juuni 1926.a – hävib tulekahjus Vaiatu mõis
30.juuni 1941.a. – mobilisatsioon Punaarmeesse
24.juuli 1941.a. – Vaiatu lahingus põleb maha palju hooneid
1941-1944.a. – Saksa okupatsioon. Mobilisatsioon Saksa sõjaväkke
19.sept. 1944.a. -Punaarmee lennukid pommitavad Vaiatut, maha põleb mitu talu
25.märts 1949.a. – suurküüditamine Siberisse
1948.a. – avatakse raamatukogu Rääbisel
1948.a. sügis – kolhooside algus
1948- 1959.a.17.aprill – Tõikvere traktorijaam
1956-1957.a. – külasse jõuab elekter
1950-1968.a. – Kolhoos “ Suur Oktoober “
1950-1958.a. – Vorošilovi nimeline kolhoos Rääbisel
1958-1968.a. – väike “ Kungla” kolhoos Rääbisel Jõgeva-Mustvee maantee õgvendamine
1965.a. – valmib Vaiatu kontor –klubi
1968-1993.a. – Suur “ Kungla “ kolhoos. Vaiatu rahvamaja juurde ehitatakse laululava
1993.a. – asutati ühistud Vaiatus ja Rääbisel
21.-22.juuni 1998.a. – esimesed kodukandipäevad Vaiatus
23.juuni 2000.a. – teine kodukandipäev Vaiatus
13.juuli 2002.a. – 600 aastat Vaiatu esmamainimisest
VAIATU KÜLA
(Somelinde, Someli, Soomla, Wagkittu)
A.D. 1212.a. Alguses peatub ristisõdijate vägi Somelinde linnuse all. Pärast 3 päeva kestnud rüüstamist võeti suund Järvamaale.
A.D.1402.a. 18.juuli Laenab ordumeister GONRAD von WITINGHOF WAGKITU ja SOMELE külad LAURENTIUS CRYSBY`le.
VAIATU esmamainimine.
A.D. 1418.a. 27.veebruar Somel saab mõisaks. Valitsemise õigused lähevad üle vendadele HANS ja ANDREAS WOLFF ´ile.
Põltsamaa Foogi HERBERT von der HEYDE poolt allakirjastatud dokumendis nimetatakse kohta “HOF ZUSOMEL” ühes veskiga ja WAGKITU /VAIATU/ ning COYNEMULA Koimula külaga. Kokku 18 adramaad (ca 1800 ha).Samas on mainitud ka “HOF KATKO” /Ookatku/, TONYKFER /Tõikvere/, CODIMA /Kodismaa/, CANDEKALL /Kantküla/ ja SATYAL /Sadala/.
A.D. 05.02.1419.a. Ordumeister laenab ODERED REVAL ´ile 12,5 adramaad ühes “HOWENKATKE” külaga. Piiriks saab Vaiatu juures “RAULBETHE” talu, siis Vaiatu sild, üks “PERNE” /peenra/ tee, mis tuleb COYNEMULAST CODIMA poole.
Kuidas VAIATUT on läbi aegade nimetatud
“S O O M L A”
1212.a. – CASTELLUM SOMELINDE HLC
1402.a. – WAGKYTU UNA CUM VILLA SOMEL
1406.a. – SOMEL
1418.a. – HOF ZU SOMEL
1614.a. – HOF SOMEL
1624.a. – HOFF SOMELL
1638.a. – SOMELHOFF
1657.a. – GUT SOMEL
1826.a. – SOMEL /WAJATO/
1866.a. – SOMELINN
Nimi tuleneb arvatavasti vadjalaste asula nimest “SOOMELINNA” – SOMELE, SOMEL.
VAIATU – “VAIALINN” e. Vaiadega kindlustatud asula.
LITSEMAA KÜLA- 1866.a. Hiline küla.
Mõisahärra kinkinud selle oma toatüdrukule. Sellest tulenevat ka nimi. Küla ristiemaks olnud mõisaproua isiklikult.
Teise legendi järgi laiunud varemalt Kantküla ja Litsemaa vahel ilus kuusik. Mõisasaksad käinud seal preilidega “müramas”. Sellest ka kohanimi.
KÖPU TALU – 1758.a. ?
Köppo Jyrri (Vaiatu mõisa kubjas)
LEOSKI TALU– 1758.a.
Leoske Rein
Leoske Rein – 1782.a.
Leoske Hans – 1811.a.
PEEBU TALU – 1758.a. ?
Auf Michel Jaacks Lan Peebo Hans
ÜLETÄNAVA TALU – 1805.a.
Ulle Tennova Wilhelm
VAHINI TALU– 1782.a.
Wahhi Johann – 1782.a.
Wahhi Juanny Maert – 1805.a.
Wahhi Juhany – 1816.a.
KESKKÜLA TALU– 1811.a.
VAADE TALU – 1854.a.
KOOLI TALU – 1805.a.
MÄLAJA TALU – 1786.a. /MELLAJA/
EES-MOISTO
TAGA-MOISTO – talud Mälajal
VÄRVUVAKSAL – väike talu Mälajal
ALASOO – väike soo Vaiatu küla lähedal
ANGERVAKSA HEINAMAA – Vaiatu metsa ääres
HUNDIAUGU ( HUNTAUGU) MÄGI – Vaiatu metsas
JAANIKESEVÄLJA HEINAMAA – Vaiatu ja Tõreda vahel
Mõisa teenijatüdriku öised seiklused …
Tuli kohto ette Koimula külla perremees Joseph Kikerist ja kaebas, et külla poisid, nimmelt Jüri Blumberg, soldat Jakob Anni, Michkel Kikeris, Hindrik Lõoke, Jürri Kask ja Gustav Sõster on tema majasse tüdrikude jure tükkinud ja seal suurt kärra ja lärmi teinud. Need poisid Jürri Blumberg, soldat Jakob Anni, Michkel Kikerist, Hindrik Lõoke, Jürri Kask ja Gustav Sõster, nenda ka Ann Saar (kes Waiatu mõisas teenimas) said ette kutsutud ja need ei või sedda kaebtust mitte walleks ajada. Sellepeale mõistis koggukonna kohhus: et need poisid seal perremehe honetes tulli ja lärmi on tehtud, sawad nimmelt Jürri Blumberg, Michkel Kikerist, Hindrik Lõoke, Jürri Kask ja Gustav Sõster igga üks 30 witsa lögiga trahvitud ja se tüdruk Ann Saar, et nii mitto korda ösite ommast teenistusest Waiatu mõisast on küllas maggamas käinud, maksab 3.Rub.hob.Waeste ladiko trahvi. Se soldat Jakob Anni käest sai küssitud, kas tahhab siin koggukonna kohto moistmisegga rahhul olla ehk tahhab et saab Tarto Silla kohtu sadetud. Jakob Anni pallub kohut et tedda siin ärra saaks õiendut, siis moistis kohhus, et Jakob Anni maksab 3.Rub.hob. Waeste ladiko trahvi. Sellega oli Jakob Anni ka rahhul ja lubbas se trahv pea ärra maksa.
Tähkowerres sel 9.-mal Augustil 1868
Pea kohtomees Joseph Pajo XXX
Kohtomees Joseph Sieferman XXX
Kohtomees Johann Fink XXX
Alus: EAA F 3088 N1 s.10 l 35,35 p.
( Arhiivist leidnud Helmi Ereb )