KINNITATUD
10.01.2010
Vaiatu küla üldkoosolekul
Vaiatu küla arengukava
2010 – 2015
1. ÜLDSÄTTED
Küla arengukava on dokument, millega planeeritakse külaelu arendamist Järgnevateks aastateks ja seatakse eesmärgid selle saavutamiseks.
Küla arengukava on vaja:
- tänase päeva olukorra hindamiseks;
- külaelu edendamisel tegevuste kavandamiseks;
- konkreetsete tegevusvaldkondade ja suunda näitamiseks;
- plaanipäraseks järjepidevuse tagamiseks;
- sihipäraseks tegevuseks arengu jätkumisel;
- projektidest ja struktuurifondidest rahaliste vahendite taotlemiseks.
Vaiatu küla arengukava on valminud meeskonnatööna. Arengukava koostamiseks vajalikud ettepanekud, arvamused ja nägemused on läbi arutatud erinevatel koosolekutel. Küla arengukava koostamisel on lähtutud Torma valla ja Jõgevamaa arengudokumentidest.
Esimene arengukava koostati aastateks 2004-2009.
Tänane uus arengukava on koostatud aastateks 2010-2015.
Meie ühise eesmärgina on Vaiatu küla aastal 2015, aktiivsete, ettevõtlike ning kohalikku kogukonda ja traditsioone väärtustavate elanikega, kvaliteetse elukeskkonnaga ning terviklik ja süsteemse juhtimisega küla. Eesmärkide elluviimiseks on koostatud konkreetseid tegevusi sisaldav tegevuskava.
Elujõuline küla on heaks partneriks kohalikule omavalitsusele piirkonna arendamisel.
2. KÜLA HETKEOLUKORD JA ÜLDINE KIRJELDUS
2.1 KÜLA AJALOOLINE TAUST
Vaiatul on möödunudkuus sajandit esmamainimisest ajalooürikutes, kuid tegelik ajalugu ulatub aga veelgi kaugemale minevikku.
Looduslikult sobiv asukoht meelitas kaugeid esivanemaid siia paigale jääma ja kodu rajama. Meeldis see paik ka võõrvallutajatele kes mõisa asutasid. Kohalik maarahvas oli see, kes oma tööga mõisahooned ehitas, põllutööd tegi ja maksude näol mõisasakstele rikkust kokku kandis. Siinne viljakas maa ja vaevaga rajatud suured põllud toitsid nii töötegijaid kui ka mõisat. Kuid ometi vahetus mõisaomanikke sagedasti.
Vaiatu- Somel oli Vaigamaa süda. Kohanimi on tuletatud arvatavasti Peipsi läänerannikul
kunagi elanud vadjalaste järgi. Varasem nimetus SOMEL; SOMELINDE on tuletis
kindlustatud asula SUOMENLINNA nimest.
Vaiatut läbiv praegune Mustvee- Jõgeva maantee oli kõige otsem ühendus Narvast Kesk- ja Edela –Eestisse. Juba aastal 1700 oli Vaiatus postijaam. Suure postimaantee ( Tormat läbinud Riia – Peterburi ) lähedus oli soodus paikkonna majanduslikuks arenguks. Samas ei puudunud ka halb külg, sest siit on läbi marssinud nii ristisõdijad ( 1210 a), Ivan Julma tatarlaste salgad Liiwi sõja algul, kuningas Karl XII väeosad Põhjasõja ajal, punased väeosad Vabadussõjas, Hitleri armee ja Punaarmee sõdurid II maailmasõjas. Ükski neist ei toonud siia rahu ega turvalisust. Nagu ikka sellistel juhtudel kaasnes rüüstamine, vägivald ja kaasatoodud nakkushaigused. Vanematel inimestel on meeles kaks kuupäeva- need on 24. juuli 1941 ja 19.september 1944 a. Rinne käis lahingutega üle ning hävitustöö ei jäänud olematuks.
Aeg aga parandab haavad. Inimesed ehitavad mahapõlenud hoonete asemele uued ja mürsuaugud rohtuvad ning muutuvad märkamatuks. Rahva hinge löödud haavad paranevad põlvkondade vahetumisega.
Küla ajaloos on olnud nii paremaid kui halvemaid aegu. Määravaks on aga alati külaelanike aktiivsus ja teotahe. Käesolev arengukava peab saama külaelu edasiseks teenäitajaks.
Pikemalt on kirjutatud küla ajaloolisest taustast:
Ants Lindsalu kogumikus „Vaiatu küla ajalugu“ 2007
2.2 KÜLA PAIKNEMISE KIRJELDUS
Vaiatu küla asub Jõgevamaal Torma vallas pindalaga 1113 ha. Küla naabriteks on Võidivere, Liikatku, Tõikvere, Koimula, Kantküla ja Ookatku külad. Kaugust külast valla keskuseni on 4 km, maakonna keskuseni 21 km ja lähima suurlinnani ~ Tartusse 60 km. Küla iseloomustab looduslik keskkond ilusa maastikuga. Küla asend on soodne jätkuvaks arenguks. Vaiatu hea elukeskkonnaga, teedevõrguga, veekogu ja teeninduse lähedusega on sobiv kohta elamiseks ja oma kodu hoidmiseks.
2.3 KÜLA INFRASTRUKTUUR
2.3.1 Teedevõrgustik
Küla läbib Jõgeva – Mustvee maantee ning Vaiatu –Sadala riigitee. 2009 aasta suvel sai Jõgeva-Mustvee maantteest Mõisaküla-Torma teelõik uus teekatte. Üldkasutatavaid asfaltkattega teid on 5,3 km s.h. vallateid 1 km ja kruusakattega teid on 1,4 km, s.h. vallateid 0,6 km. Talvise teede läbitavuse eest kannab hoolt Torma Vallavalitsus ja OÜ Vaiatu Agri. Küla läbib vallaõpilasliini buss.
2.3.2 Elektrienergia ja telefoniside
Küla kõik majapidamised on varustatud elektriga. Elektrikatkestusi külas on harva, kuna on paigaldatud uusi õhuliine. Enamikes majades on lauatelefon ja/või mobiiltelefon. Küla lähedal on kaks mobiilvõrgumasti, võimaldab hea mobiiltelefonilevi.
2.3.3 Jäätmekäitlus
Küla prügimajandus on korraldatud. Korraldatud olmejäätmete vedu teostab Veolia Keskkonnateenused AS. Elanikud on sõlminud vastavad lepingud ja liitunud jäätmeveoga. Külasse on paigaldatud lisaks pakendikonteinerid.
2.3.4 Veevarustus ja kanalisatsioon
Küla keskuses asuvates korterelamutes on olemas veevarustus, kuid kanalisatsioon on amortiseerunud. Pumbajaama on paigaldatud uus veepuhastusseade, mis garanteerib elanikkonnale kvaliteetse joogivee. Veevarustusega probleeme ei ole, kuid lahendust vajab kanalisatsiooni trasside renoveerimise ja uuendamise küsimus.
2.4 KÜLA ELANIKKOND
Vaiatu külas on :
- 187 elanikku
- 71 majapidamist
- 2 4- korteriga mitmepereelamut
- 1 8- korteriga mitmepereelamu.
Elanikkonna vanuseline koosseis:
| sünniaasta | mehed | naised | kokku |
| 1914-1919 1920-1929 1930-1939 1940-1949 1950-1959 1960-1969 1970-1979 1980-1989 1990-1999 2000-2009 |
1 4 8 10 11 13 11 7 6 7 |
3 7 10 13 9 13 15 13 19 7 |
4 11 18 23 20 26 26 20 25 14 |
| kokku | 78 | 109 | 187 |
2.5 KÜLA LOODUSLIKE OLUDE KIRJELDUS
Pinnaehituselt asub piirkond suurvoorte aladel, mille reljeefile annab üldilme lame Vaiatu voor. Suhtelised kõrgused on 20-40 meetri piires. Kõrgemad punktid asuvad Vaiatu voorel. Aluspõhja paas on, uuritud alal, sügaval ja ei paljandu mulla profiilis. Vaiatu-Tõikvere-Rääbise piirkonnas on hüdrograafiline võrk hõre. Valdavateks muldadeks on keskmiselt leetunud mullad ja nõrgalt niisked leetmullad. Ülekaalus on mullad boniteediga 46-52 hindepunkti.
Suure osa küla pindalast moodustab põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, rapsi, kartulit jm. Samas on külale iseloomulikud suuremad rohu ja karjamaad, mis piirnevad metsaga.
Pinnaehitus on mitmekesine, leidub liiv-, savi- ja mustmullakoostisega põllu- ja karjamaad. Karjamaadel on suuremaid kivihunnikuid.
2.6 KÜLA MAJANDUSLIKE OLUDE KIRJELDUS
Kaugused tähtsamatest asutustest:
- 4 kmkaugusel asub Torma Põhikool ja Sadala Põhikool;
- 5 kmkaugusel asub postkontor, ambulatoorium, apteek, lasteaed;
- 6 kmkaugusel asub lähim bensiinijaam.
Pangaklientidel on võimalik Torma Postkontoris teostada rahalisi tehinguid.
Mitmed elanikud käivad tööle 21 km kaugusel asuvale Jõgevale, käiakse ka kaugemale – Soome, Rootsi. Elanikkond tegeleb põhiliselt koduste aiatöödega ja loomakasvatusega. Külas tegutsevad talud majandavad end hästi. Hooajatöödel kasutatakse abilisi. Liha, marju ja köögivilja ostetakse sageli üksteise käest. Külas tegutseb üks põllumajandusettevõte – Vaiatu Agri OÜ. Osa majapidamisi on andnud oma maa rendile kohalikule ettevõttele põllumajanduslikuks tootmiseks. Praeguses olukorras uute ettevõtete tulek külla ei ole lähiajal tõenäoline.
Sideteenus on kättesaadav, kuna iga majapidamise tee otsas on väljas postkast. Torma postkontori postivedaja toob elanikele pensioni ja postipakke koju ning võtab vastus ajalehtede/ajakirjade tellimusi. Majapidamised külas on nimesiltidega tähistatud. Kord kuus teenindab Tõikvere Raamatukogu raamatuhuvilisi elanikke Vaiatu Rahvamajas. Külakauplus on suletud, kord nädalas läbib küla majandusühistu kauplusauto.
Ühisteks küla kooskäimiskohtadeks on rahvamaja ja park, kus korraldatakse ühisüritusi.
Küla 600 aastapäeva tähistamisel paigaldati parki mälestuskivi ja 605 aastapäeva tähistamisel avati mälestuskivi kõrval lipuväljak. Pargis on mõisa ajalugu tutvustav mälestustahvel.
Külas on töötuid, kes on paiksed, kuid kel puudub väljaõpe uute töökohtade leidmiseks. Külas puudub töökohti pakkuv ettevõtlus.
2.7 KÜLAELANIKE KOOSTÖÖ
Vaiatu küla elanikud on aastate jooksul harjunud koos käima küla keskel asuvas rahvamajas ja pargis, kus korraldatakse küla ühisüritusi ja -pidusid, arendatakse külaeluga seotud tegevusi ja tähistatakse isiklikke tähtpäevi. Külastustust leiab Jõgeva-Mustvee maantee äärde rajatudKülavain. Küla teeb koostööd Torma Vallavalitsusega, Jõgevamaa Kodukandi Ühendusega, Jõgevamaa Koostöökojaga ja teiste Torma valla külaseltside ja seltsingutega. Küla osaleb maakondlikus LEADER programmis. Torma valla arengukava üks valdkond on külaliikumine, kus on sõnastatud eesmärgid ja tegevused. Vald toetab külaliikumist tegevustoetusega, kaasfinantseerib rahastatud projekte.
2.8 VAIATU KÜLA SELTS
MTÜ Vaiatu Küla Selts on loodud 18.novembril 2000.aastal. MTÜ tegevuse eesmärgiks on kohaliku kultuuriajaloo säilitamine ja jäädvustamine ning ajaloolise tausta kaudu paikkonna väärtustamine. Rikastada kohalikke kultuuritraditsioone meenutuste, mälestuste ja erinevate põlvkondade ühistegevuse kaudu. Tunnustada ja väärtustada Vaiatut, Seltsi aktiivse tegevuse kaudu süstida initsiatiivi naaberkülade tegevuse hoogustamiseks ja külaliikumise võrgustiku moodustamiseks. Tutvustada küla tegevust laiemale üldsusele.
Seltsi tegevusega luuakse võimalus:
– külaelanikel, eriti noortel, võimalus veeta sportlikult ja kultuurselt vaba aega;
– tegeleda erinevate pallimängudega ja ujuda paisjärves;
– koondada noori rahvamajja ja parki ühistele ettevõtmistele, et ära hoida noorte kuritegevust.
Vaiatu Küla Selts on läbi viinud suuremaidkodanikealgatuslikke projekte:
Lapsed käsitöömaailmas 2003
Sportlik-kultuuriline koolivaheaeg 2004
Keskkonnateadlikud noored 2004
Vaiatu Küla Seltsi hoone remont 2004
Vaiatu Külavainu rajamine I etapp 2004
Vaiatu Küla Seltsile renditud ruumide sisustamine 2004
Vaiatu noorte tubased tegevused 2004
Infopunkt Vaiatu külasse 2006
Külaviidad Vaiatusse 2007
Vaiatu küla 605 2007
Vaiatu külaloo jäädvustamine 2007
605 aastat küla ajalugu 2007
Vaiatu Rahvamaja renoveerimine I etapp 2007
Vaiatu Rahvamaja renoveerimine II etapp ja osaline sisustamine 2008
Vaiatu Rahvamaja renoveerimine III etapp 2009
Vaiatu Küla Seltsi aktiivse tegevuse tulemusena:
– luuakse vaba aja veetmise koht;
– luuakse võimalused huvialadega tegelemiseks;
– käivitatakse päevakeskuse tegevus;
– arendatakse puhkemajandust (skatepark, grilliplatsid, telkimisvõimalus, …)
2.9 KÜLAVANEM
Torma valla külavanema põhimäärusel alusel valiti 2003.aastal Vaiatule oma külavanem. Esimene külavanam Ants Lindsalu oli ka ühtlasi üks külaseltsi moodustajatest. Tänaseks on külavanemana ametis olnud ka Teet Lääne ja Üllar Läänesaar.
Külavanema ametiülesanneteks on:
– edastada külaelanike soovid ja ettepanekud kohalikule omavalitsusele;
– organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eriolukordade puhul kuni erialase abi saamiseni;
– teatada õnnetusjuhtumitest, looduse saastamisest, nakkushaiguste puhangust, eriolukordadest jne. vallavalitsusele;
– toimetada külaelanikele kätte erakorralisi teateid;
– olla teadlik külaelanike olukorrast. Koostöös vallavalitsusega organiseerida nende abistamist;
– organiseerida koos Seltsi liikmetegakülas ühistegevust.
3. KÜLA VAJADUSED
1. Külas leidub üksikuid majapidamisi, kus puudub kaevust vesi. Külakeskus on varustatud trassiveega, kaugemal asuvad majapidamised saavad vee oma kaevudest. Põua tõttu on osad kaevud väga vähese veega.
2. Külas puudub tänavavalgustus.
3. Talvisel ajal on probleeme teede lumetõrjega.
4. Puudub sobilik bussiliiklus raamatukogus ja kaubandusvõrgus käimiseks.
5. Puuduvad heakorra teostamiseks tarvilikud vahendid. Tuleb selgitada külaelanikele koos töötamise kasulikkust.
4. KÜLA TULEVIKUPILT AASTAKS 2015
1. Külaliidrite põhitegevuse jätkumine – teabe hankimine, projektide koostamine, taotluste esitamine ja ideede elluviimine, küla tegevuste ja arengu tagamiseks.
2. Küla Seltsi ruumid renoveeritud.
3. Tegutsev mitmefunktsiooniline rahvamaja.
4. Paigaldatud tänavavalgustus ja rajatud jalgtee külakeskusest bussijaama.
5. Lastele on rajatud igati kaasaegne, paljude võimalustega mänguväljak.
6. Kohaliku eluga sobitatud puhkemajandus, puhas järv, lehtla järvel, paadisild, pingid pargi all, lõkkeplats ja kiigeplats ning vaatamisväärtused toovad külastajaid.
7. Info küla asukoha ja võimaluste kohta internetis.
8. Toimiv Vaiatut tutvustav reklaaam.
9. Viitadega märgistatud küla ja majapidamised.
10. Täiendatud Jõgeva- Mustvee maantee ääres olev Külavain, kus möödakäijad saavad uudistada põnevat labürinti, istuda, puhata ja pidada piknikku jne
11. Koostöö arendamine viimase Vaiatu mõisa omaniku järeltulijatega (von Glasenappid elavad Saksamaal), et säilitada ajaloolist pärandit.
12. Küla on varustatud internetipüsiühendusega.
13. Küla elanikud on aktiivsed, ettevõtlikud ning väärtustavad kohalikku kogukonda ja traditsioone.
14. Küla elukeskkond on puhas, turvaline ning kohalikku ajaloopärandit väärtustav.
15.Küla Selts on süsteemse juhtimisega jätkusuutlik külaelanikke esindav organisatsioon, mis on tunnustatud partner kohalikule omavalitsusele.
16. Loodud on külaelanikele vajadusi rahuldavad võimalused aastaringseks vabaaja veetmiseks.
17. Külas valitsevad koostööaldid ja sõbralikud suhted.
Vaiatu on Torma valla küladest kõige parema asukohaga. Suure maantee lähedus, külaliidrite eestvedamine ja ilus loodus aitavad kaasa ideede teostamisel.
5. ARENGUEELISTUSED JA EESMÄRGID
5.1 TOIMIV RAHVAMAJA
Eesmärk: Jätkata rahvamaja renoveerimist.
Vaiatu küla keskuses asub 60 aastatel ehitatud rahvamaja, mille hetkeline kasutus on veel vähene. Praeguses rahvamajas on 3 saali, garderoob, internetituba, abiruumid, külatoad, katlamaja. Külatoas on muusikakeskus muusika kuulamiseks, video vaatamise võimalus, olemas on laua- ja arvutimängud, koroona, raamatud. Internetitoas saab interneti kaasabil täiendada oma teadmisi ja avardada silmaringi, teostada pangaülekandeid ja muud vajalikku. Õpilastel, kel puudub kodus internett, on võimalik internetitoas kooliõpingud – referaate teha ja välja printida. Lastel on koht, kus võimaluse piires tegeleda oma hobidega. Ringidest tegutseb rahvamajas hetkel ainult eakate naiste rahvatantsurühm ja ansambel Hõbe. Kuna vallas on 3 rahvamaja tuleb Vaiatu Rahvamajale leida muid kasutusvõimalusi. Hoogustada noorsootöö arengut ja tegevust noortega. Noorsootöö põhimõtted ja eesmärgid on edendada ja aktiviseerida noorte elu Vaiatus ja oma noorteühenduse loomine.
Rahvamaja aktiivse kasutamise tulemusena:
- säilib kooskäimiskoht;
- aktiviseerub laste huviringide tegevus;
- on huvilistele avatud raamatukogu;
- on loodud võimalus Päevakeskuse arendamiseks;
- on laienenud internetiteenuse õppimise ja kasutamise võimalus;
- täielikult renoveeritud ruumid tähtpäevade kasutamiseks.
5.2 AJALOOTUBA
Eesmärk: küla ajaloo kogumine ja säilitamine.
Külaseltsi tuppa on kokku kogutud ja alus pandud ajalootoale. Olemasolev kogum on ajalooline väärtus säilitamaks külaelu läbi aegade, erinevate põlvkondade tegemiste kaudu. Kogutud fotod ja esemed annavad näitliku materjalina pildi igapäeva töös kasutuses olnud erinevatest esemetest ja tehnikast. Ka inimene on aastakümnete jooksul muutunud, mida on võimalik selgelt eristada vaadates vanaaegsed pilte.
Külaalanike kaasabil laiendada ja täiustada olemasolevat kollektsiooni.
5.2 VALGUSTATUD KÜLAKESKUS
Eesmärk: Külakeskusesse paigaldada tänavavalgustus.
Vaiatu küla keskuses paiknevad nii ühis- kui eramajad valdavalt kahel pool riigi maanteid. Küla keskuses paikneb rahvamaja. Pimedal sügisesel ja talvisel ajal on ohtlik külavahel liikuda, sest liiklus on suhteliselt tihe ja jala liikuvad inimesed on halvasti märgatavad. Elanikkond kasutab vähe helkureid. Külakeskusest bussijaama on rajatud liiklemiseks jalgtee.
Küla keskuse valgustamiseks on tarvilik paigaldada tänavavalgustuslambid.
5.3 ARENENUD KOOLITUSE JA KOOSTÖÖ SÜSTEEM
Eesmärk:Julgustada inimesi enesearendusele ja teostusele.
Julgustada elanikke aktiivselt osalema erinevatel koolitustel ja õppepäevadel. Osaleda TÕN-i koolitustes. Koolitustel ja õppepäevadel kuuldust saab teadmisi ja häid ideid oma ettevõtluse loomiseks ja ettevõtlusega toimetulemiseks. Küla vajab juurde uusi töökohti.Töökohtade lisandumine külas soodustab ettevõtluse arengut ja tõstab elanike elatustaset. Vähemalt 10 % osa küla elanikest on leidnud töökoha väljaspool küla. Küla tööandjad on OÜ Vaiatu Agri ja mõned füüsilisest isikust ettevõtjad. Osa tööealisest elanikkonnast on töötud või osalevad juhutöödel.
5.4 RAJATUD MITMEFUNKTSIOONILISED SPORDI- JA MÄNGUVÄLJAKUD
Eesmärk:2015aastaks on kõigile lastele tagatud võimalus osaleda huvitegevuses ja arendada spordivõimekust.
Vaiatule lähim spordisaal asub Tormas, väikelaste mänguväljakuid ei ole ka ümbruskaudsetes külades. Lähimad korrashoitud mänguväljakud on Tormas lasteaia juures. Eelkooliealistel lastel puudub võimalus mängida turvalisel mängualal.
Luua laste mänguväljak, kus on:
- väikelastele liivakast;
- ronimispuud;
- kiigud;
- liumäed;
- mängumaja.
Spordiväljak, kus on:
- kvaliteetne pinnasekate;
- märgistus erinevate pallimängude jaoks;
- postid ja väravad sportlike tegevuste jaoks;
- sportimisinventar.
Suuremate laste vabaaja veetmiseks rajada külasse laste hulgas populaarne skatepark.
5.5 KÜLAVAIN
Eesmärk:Täiendada külavainu uute ideedega
Külavainule rajatud plats koos katusealusega ja lõkkeplatsiga on avalik ning mõeldud perekondlike ja suuremate ühisürituste läbiviimiseks. Külavainu kasutada rohkem erinevate kalendritähtpäevade tähistamiseks. Isiklike tähtpäevade jäädvustamiseks on võimalik igaühel istutada rajatavasse parki oma puu. Külavainule annab omalaadse olemise vanade põllutööriistade väljapanek ja Eestis vähelevinud kivilabürint. Täiendada külavainu uute kivikogumite ja väljapanekutega. Alustada Eestis olevate haruldaste kivimite kogumist ja rajada külasse kivipark.
5.6 KÜLA HEAKORD
Eesmärk: Vaiatu – heakorrastatud küla.
Vaiatu on heakorrastatud küla. Küla keskuses asuv park on korrastatud. Pargis asub laululava, väike väligrill, välikäimlad ja riietuskabiinid. Vaatelisust ümbrusele lisab pargile paisjärv. Järjest rohkem on külaelanikud hakanud tähelepanu pöörama oma kodule. Remonditud on hooneid, paigaldatud aedasid ja istutatud hekke. Koduaedades õitseb rikkalikult ilusaid kauneid lilli. Teeääred on niidetud. Kõige kaunima pildi Vaiatu küla kodudest annavad jõuluehtes lumised puud ja põõsad. Heakorra tagamiseks on vajalik juurde soetada tööriistu ja täiendada olemasolevat tehnikat.
5.7 PAISJÄRV
Eesmärk: paisjärv puhtaks ja supelranna loomine.
1998.aastal toimunud paisjärve puhastamisest on möödunud aastaid ning tänaseks on tekkinud vajadus taaskordseks järve puhastamiseks. Puhastamise tagajärjel muutuks järv puhtaks ja kalade arvukus järves tõuseks. Kaldad oleksid kaetud liivaribaga. Ehitada järvele mõisaaegne lehtla ja paadisild. See annab võimaluse muuta kohta atraktiivsemaks. Lapsed saaksid tegeleda oma meelistegevusega, suvel ujumisega ja talvel uisutamisega.
5.8 KÜLA REKLAAM
Eesmärk: Reklaamida Vaiatu küla laiemale üldsusele.
Valmistada ette ja anda välja täiendavaid kogumikke külalugude talletamiseks nooremate põlvkondade jaoks. Arendada välja uut reklaami kogukonna tegemiste jäädvustamiseks.
Küla tähtpäevadeks on trükitud küla reklaamivad materjalid, mida on võimalus jagada Vaiatut külastavatele külalistele. Täiendavalt anda välja voldik külavainu kohta ja kogumik külalugudega tegevuse 10. aastapäeva puhul. Pidevalt täiendada küla kodulehekülge. Otsida uusi võimalusi küla reklaamimiseks. Luua Vaiatu jaoks oma külalogo.
6. ARENGUKAVA JÄLGIMINE
Ilma arengukava teostust jälgimata ei saa küla arengut juhtida. Küla arengukava on seotud Torma valla arengukavaga, et väljatöötatud prioriteedid ühtiksid.
Arengukavas väljatoodud tegevuste täitmist juhendavad ja kontrollib Vaiatu Küla Seltsi juhatus. Arengukas on kättesaadav külakodulehel www.vaiatu.ee.
7. ARENGUKAVA MUUTMINE
Põhiarengukava on koostatud aastateks 2010 – 2015.Arengukava tegevuskava täiendada ja viia kooskõlla tegeliku arenguga igal aastal – detsembrikuus.